Edukas lõpetaja, kas oled juba mõelnud magistrantuuri peale?

Viimased eksamid, närvesööv kaitsmisprotseduur, pidulik lõpuaktus… ja siis?

Magistriõpe võimaldab bakalaureuseõppes saadud teadmisi ja oskusi süvendada ja arendada. Erialaained pakuvad võimalust väiksemas seltskonnas erinevate teemadega sügavuti minna ning valikainete moodulist saad võtta juurde just selle valikaine, mida loeti bakalaureuseastmes ebasobival semestril või mis on vahepeal juurde tulnud. Ajaloo, kunstiajaloo ja arhiivinduse erialadel pakub magistrikoolimoodul Sulle võimalust osaleda erialadeülestel kursustel ning mahukas magistriseminar aitab magistritööl kogu aeg kätt pulsil hoida.

Kõige suurem erinevus kahe kraadi vahel ongi ehk just magistriväitekiri, mis on oma mahult 15–30 ainepunkti. Kõige levinum on 30 EAP mahuga magistritöö, mis on nii põhjalikkuse kui lehekülgede arvu mõttes viisakas väljakutse. Uuendusena on võimalik kaitsta ka 15 EAP mahus magistriprojekt. Selleks on loominguline või praktiline projekt (nt näitus, andmebaas, allikapublikatsioon), millega kaasneb lühem selgitav ülevaade koos projekti tausta, tulemuste analüüsi ja teoreetiliste lähtekohtadega.

Kindlasti ei tasu unustada, et magistriõppekava üks suund on ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja. Tule aita innustada uut ajaloolaste põlvkonda või üldiselt kriitilise mõtlemise ja laia silmaringiga kodanikke.

Vestlused meie valdkonna tööandjatega ning populaarsemad töökonkursid mäluasutustes on näidanud, et kui on vähegi valida, siis on magistrikraad konkursieelis.

Enamik magistriõppe kohustuslikke aineid toimuvad neljapäeviti-reedeti, et õpinguid saaksid toimuda ka töö kõrvalt.

Loe magistriõppesse sisseastumise kohta lähemalt siit.

Tekst: Janet Laidla, programmijuht, Eesti ajaloo lektor